31.10.2012 (20:35)

Istusime Krislini ning Atsiga oma lounge's ning nägime kuidas Niki tutvustas ühele poisile ja tüdrukule, kus miski asub. Nad tervitasid meid kiire Hello'ga, kuid mina ütlesin vastu „Tereeeeee!!!!“, sest ma tundsin need kaks backpackerit kohe ära :D Kui me Atsiga Aussi sõitsime, siis olid 2 inimest (need samad poiss&tüdruk) meiega samade lendude peal. Võibolla Uku, Regina, Ats te isegi mäletate lennujaamast ühte poissi ja tüdrukut, keda ka sõbrad ära saatsid, vot need samad. Mäletan, et ütlesin Atsile „Mõtle kui naljakas see oleks, kui me lõpuks satuks nendega samasse kohta tööle ka?“ ja nüüd ongi see hetk käes. See tundub üsna naljakas ja ebareaalne, kuna Austraalia on ju nii-nii ilmatu suur ning niiviisi kokku sattuda on väga väike võimalus, või siiski mitte? :D Vägev igatahes, kuid need noored polnud nii rõõmsad teisi eestlasi ehk siis meid nähes, kui meie Krisliniga. Rääkisime köögis paar sõna juttu, nad uurisid mu käest töö kohta zucchinifarmis, kuid tegin kiiret minekut nende juurest, kuna neil oli käsil mingitsorti peretüli alge ja ma ei viitsinud seda kuulata ega seal kõrval seista.

Muidugi täna oli shopping day, kuhu me otsustasime kolmekesi siiski homme minna. Ilastasime köögis Krisliniga, kui teised poest tulid ning kogusime mõtteid, mida homme osta. Aa teate, siin on üks saksa poiss, kes on täiega Pique moodi.. what the actual fuck is happening?? :D

1.11.2012 (16:09)

Hommikul kirjutas mulle facebooki Triin. Ta ütles, et läheb Stanthorpe'st 10-15km kaugusele elama ning uuris, kas see on minu elupaigast kaugel. Jutu lõpuks tuli siis midagi sellist välja, mis tõi ikka naeratuse näole küll. Tal on plaanis oma kahe sõbrannaga minu hostelisse elama&töötama tulla! Ma ei saa aru :D Viimased 2 päeva juhtub ikka nii üllatavaid asju, et jah. Muidugi oleks see ülimalt äge ning täna lähengi Niki käest uurima, kui palju vabu kohti veel on ja kas nad saaksid ka siia tulla :) Ma olen siiani šokis.. sellest, et need poiss-tüdruk eile siia tulid, kes meiega sama lennuki peal olid ja nüüd Triinu! Kõik langeb kuidagi väga väga huvitavalt kokku viimasel ajal..

Tänane tööpäev koosnes samuti silver beeti lõikamisest ning expousimisest (zucchinitaimede kile alt paljastamisest.. mul nii lihtsam kirjutada). Muide, sain google kaudu nii palju targemaks, et silver beet on eesti keeles lehtpeet??? no mulle ei ütle see sõna siiani mitte kui midagi. Mingiaeg expousides tundsin jälle, et süda on paha ja kukun kohe kokku. Vao vahel läks mitu korda silme eest mustaks, jube!! Kurtsin seda Debbiele (eelmises sissekandes kirjutasin ta nime asemel Danny, ei tea kuidas nii mööda panin) ning ta palus mul vett minna jooma ning puhkama. Parem mul kahjuks ei hakanud ning ka praegu on väga kahtlane olla. Kui Corradot või Bridgetit või seda vanemat meest (Bunnyhop) ei ole, siis on tema see, kes tegeleb tööjaotamisega, sest ta on vist kõige kauem meist seal olnud. Kui mul põllu peal paha on, siis mulle jälle meenub mu ema unenägu, milles ta nägi, et ma jäin enne Austraaliat rasedaks irw, aga ei. Ka teistel tüdrukutel põllu peal süda läigib. Õnneks oli täna jälle lühike päev, kuna zucchinimasin on siiani rikkis :D Päeva pärl oli ilmselt see, kui Corrado lasi meie toiduvargast varese maha. Päris ränk.. aga jah, see faking linnuke sõi mu oreod ja Louise võileiva ära, seega ta oli seda väärt!

Mu käed ning nägu põlevad iga päevaga järjest rohkem ära ning praegu on juba päris hull seisukord. Peale tööd on sooja veega end üsna mission impossible pesta ning nina ajab isegi nahka. See focking päikesekreem ei aita ka mitte kui midagi, kuigi ostsin teoreetiliselt piisavalt tugeva variandi (30+). Austraalia päike on ikka üllatusi täis, Eestis ei hakka mulle absoluutselt päike peale. Ats istus enne väljas ligikaudu 15minutit ning ta käsi on jumala punane.. 15 minutit!!!!

Töölt tulles otsustasin end kaaluma minna. Nädal ning päev on möödas siiatulekust ja ma olen alla võtnud.......*trummipõrin*...........5kg!! Kui see kaal muidugi ei valeta. Ats ütles, et ma ikka samasugune ja endale ka ei tundu midagi väga muutunud olevat. Kui, siis ainult see, et rind hakkab vaikselt ära kaduma :D

Meie tuppa tuli täna uus poiss nimega Tim. Ta on sakslane ja 19 aastane. Nüüd Ats ei peagi enam tundma, et ta elab tüdrukute toas. Jehuu!

2.11.2012 (15:18)

Short day at work again.. Need kaks uut eestlast tulid ka meie farmi tööle ja neil oli ikka üsna raske. Isegi meie ei saanud esimesel päeval nii palju kommentaare, et „be quicker, thats no good, too small bunches“ või mida veel, kui nemad. Nad on mõlemad 19 ning pärit Pärnust. Artur ja Grete. Gretele meeldib iga asja üle vinguda ja nagu ma aru olen saanud, siis ta ei meeldi meie iirlannadele üldse. Tema jaoks on töö ülimalt raske ning ta isegi hakkas nutma lõunapausi ajal.. nagu mida kuradit (jah, see on raske, aga sa ei hakka ju nutma.. nagu... ah ma ei tea, see on minu arvamus), kuid siiski said nad lepingud, mille üle me kõik tükk aega imestasime. Nii palju, kui ma temaga rääkinud olen, siis on tema jaoks kõik orjatöö. Ta töötas Pärnus kuskil pubis või ma ei mäleta täpselt kus, ettekandjana 6 kuud ning ütles, et päevad olid nii pikad „vahepeal õhtu 11'st hommiku neljani“, ma siis vastasin selle peale, et töötasin ka paar kuud baaris ja mu päevad olid vahest isegi hommikust poole ööni, kui mitte rohkem ning selline see töö ongi, mis parata noh! Peale seda ta enam tükk aega ei kurtnud mulle oma raskest elust :D Muide, teile teadmiseks, siis Debbie leidis kuskilt internetist artikli, kus on järjekorda toodud maailma raskeimad tööd ning zucchini picking on seal listis 25's. Nii et jah.. palju õnne meile. Jõudsin Debbiele eesti keelt ka veidi õpetada, uhke! Lühike päev oli, kuna harvester (? vist öeldi nii.. see mehhanism) läks jälle katki ning homme on meil vaba päev. Selle eest peame pühapäeval tööle minema ning laupäeval, kui meie hostel Halloweeni tähistab, siis meie ei saagi sellest kaua osa võtta :( Otsustasime iirlannadega, et lähme kohe hostelist üle tee pingile istuma ning veini jooma :D Või noh, kuna nad on iirlased, siis ilmselgelt meeldib neile palju palju juua ning nad otsustasid vodka kasuks. But I'll stick to wine! See kujuneb kindlasti naljakaks... Hostelist üle tee, maantee ääres, bussijaamas alkoholi tarbida :D Ja iirlased mulle meeldivad, nemad küll vähemalt! Vägev aksent, palju nalja ning äge jutt, tõotab põnev päev tulla! I'll talk to you later!!!!

3.11.2012 (13:25)

Okei, ma ärkasin paar tundi tagasi. Eilne kujunes ikka väga üllatavalt ägedaks õhtuks! Kella kuuest läksime Debbie ja Louise'ga üle tee ning alustasime. Michel ja Ats tulid ka meiega punti peagi. Ma sain üle pika aja meeletult palju naerda ning naljakas oli ka see, et ükskõik millest me rääkisime, siis lõpuks jõudsime ikka tööni tagasi :D Kõik klatšisid Bunnyhop'i taga ning viskasime nalja selle üle, et äkki meie hosteli lähedal elab ka keegi, kes röövib backpackereid ning tapab neid. Täpselt nagu selles filmis „Wolf Creek“, see on tõestisündinud loo põhjal ning Austraalias aset leidnud. Tõmmake ja vaadake! Mina veel näinud seda ei ole, kuid varsti vaatan kindlasti ära. Me tõsiselt kahtlustame, et Bunnyhop vihkab backpackereid.

Jõin ühe topsitäie veini ning läksin Niki juurde ja küsisin oma vanaka ta käest ära. Louise'le väga maitses meie kodumaine Vana-Tallinn, kuid teised krimpsutasid selle peale natukene nina :D Louise oli esimene, kes magama läks, siis Ats ning me jäime kolmekesi-mina, Debbie ja Michel. Minul oli liköör, Michelil rumm ja Debbiel viin :D Läksime teadmata põhjusel varsti kööki, kus me edasi jõime ja nüüd ma natukene pabistan, kuna tegelikult seda ju teha ei tohi seal. Kuulasime Red Hot Chilli Peppersit, mängisime piljardit ja tantsisime.. nii lõbus oli! Sakslased keerutavad tüdrukuid tantsides hoopis teist pidi kui eestlased, päris keeruline oli aru saada Michelist :D Debbie suutis oma kokteili piljardilauale ümber ajada ning kuna ta tulemasin kadus ära, siis pidi ta suitsuga rösterist tuld võtma.. jumala geniaalne. Ikka rösterist, kuigi gaasipliit on selle kõrval, haha! Igal pool on kaamerad üleval siin (väljaarvatud tubades ja wc) ning kõike on näha, seega ootan juba millal Niki meid jutule kutsub. Debbie väsis ka peagi ning me jäime Micheliga kahekesi. Läksime tv-room'i, sest ta tahtis „Wolf Creek“i vaadata. Ma olin niii väsinud juba, isegi mainisin talle, et lähen magama, aga ta ei teinud sellest eriti välja, vaid oli nii obsessed oma filmi tööle saamisega. Vahepeal käis üks Soome neiu meile mainimas, et me vaiksemalt räägiks, kuna ta ei saa magada, ups. Õnneks tv ei leidnud ta mälupulka üles ning liikusime alla. Istusime chill-area's ning rääkisime kuskil tund aega juttu. Peale seda läksin enda tuppa, panin akna kinni ning soojapuhuri tööle (igaõhtune tegevus, mis juba automaatselt tuleb) ja keerasin magama.

Hommik kujunes raskeks, siiani imestan, et jõudsin täitsa üksinda terve vana-tallinna ära juua, vau ausalt. Jumal tänatud, et ma aspiriini kohmasin kaasa võtta!

(19:08)

Peale eelmist kirjutust läksin üle tee bussijaama oma tulemasinat otsima, kuid asjatult. Ainuke asi, mis mind seal ootas, oli mu tass. Mul pole õrna aimugi miks ma selle sinna olin jätnud. Liikusin kööki edasi ning avastasin, et Michel ja Debbie olid öösel mu piima markeriga täiesti ära sodinud. Silma jäid kohe laused „Where is your mug?“ ja „Who the fuck is Bunnyhop?“ :D No ajas ikka naerma küll! Veel nägin, et see saksa-Pique on oma habeme ära ajanud, mõttetu...

Poolteist tundi tagasi jalutasime Atsiga poodi, lootes, et seal on müüa töökindaid ja tulemasinat. Ainult meeste töökindad olid, nõme! Pean nüüd siis veel pool nädalat ootama, et saaksin oma katkiseid nukke hakata kaitsma. Töö on neile 1-0 teinud. Teepeal tegime tutvust hobustega ning nägime ülisuuri linde. Poes oli nii naljakas müüja (kahtlustan, et võib-olla natuke gei..), kelle jutu üle naersime veel tükk aega hiljem :D

Täna on siin see Halloweeni pidu, millest me osa ei võta, kuna homme tuleb pikk-pikk tööpäev ning selle jaoks on vaja parimas vormis olla. Hea on see, et olen hakanud tööga juba vaikselt ära harjuma. Ma teadsin, et see juhtub, aga et nii vara – vot seda poleks küll osanud oodata! :) ja ongi aeg magama minna..

4.11.2012 (18:12)

Täna öösel ei saanud ma üldse magada, kuna siin see krdi Halloweeni pidu läks veidikene üle käte, vähemalt minu arust.. Selline muusika ja räuskamine käis, et õudne!

Öösel kolmest ärkasin korra üles, kuna nägin, et Tim läks toast välja. Väga huvitav, ta ei käi tööl ega midagi, et ta sellisel kellaajal ärkama peaks. Pool tundi hiljem, kui minul äratus oli käisin teda otsimas, kuid ei leidnud :D

Tööpäev oli täna 9,4 tundi pikk (+40minti, 2 pausi). Ainult zucchinikorjamine.. ainult! Appi!!!! Aga selleeest õpetati mind täna pakkima. Neljapäeval, kui Debbie ära läheb töölt, siis on hetkel ainukene pakkija töökoht minule kindlustatud, jess! See on peaaegu nagu ametikõrgendus, no minu jaoks vähemalt küll, sest see töö ei tee seljale nii kurja liiga, kui picking. Samas töö lihtne pole- mitu erinevat kasti medium/small, medium, medium/large, large ja pointy ones(koledad, zucchinid peavad kindla kujuga olema). Tempo on kiire ning Corrado naine Bridget on üsna kibestunud inimene, kes ei salli tüdrukuid ja kommenteeris igat mu liigutust, kuid vaikselt.. miimikaga. Tundus nagu talle lihtsalt ei mahtunud pähe, et ma olen kõigest tund aega pakkinud esimest korda elus ning üsna loogiline, et ma ei suuda kõike kohe meelde jätta. Tema, muidugi, on teinud seda juba aastaid.

Grete nuttis veel täna.. things are not lookin' up for her. Mul on nii halb iga pausi ajal kuulata, kui raske see töö on ja muud sellist. Ma tean, ma ju teen seda sama tööd, mida sina ning pole vaja meelde tuletada mulle, kui kehva see naisterahvale on, ma-ju-tean! Lihtsalt üritan oma mõtteid hoida millelgi heal, näiteks sellel, et mul on ees mugav suvi Eestimaal... :D Kolmapäevast esimest palgapäeva ei jõua äragi oodata, jess! Siiani oleme teinud kuskil 33,4 tundi tööd ja kui ma väga puitu ei pane, siis peaks mul teenitud olema ligi 600 taala (maksud maha arvestatud).. jeii!!

Koju jõudes sain teada, et Tim läks öösel kolmest jalgpalli vaatama telekast, seega temaga on kõik ikka korras veel :)

Unustasin ühest asjast veel blogida, Michel.. Reedene meie vaheline dialoog „I like you Kate. I like you too Michel! No... I mean.. I REALLY like you“ ja siis ma olin nagu „ooooooooooh...... okaaay (pikk vaikus).... I should go to sleep“ mul on ainult kolm söna – what.... the....fuck. Oh god why??? Põllu peal oli veel eriti imelik moment, kui vihma hakkas tibutama ja ma ütlesin Michelile „I would like to get wet“. Mõte jooksis kokku, no kui valesti saab üks lause välja kukkuda??? Õnneks see oli naljakas, arusaadav. Aga siis ta ikka aitas mu rida teha, kui ma vahepeal ei jõudnud ja.. See teema on mu jaoks päris humoorikas :D