14.11.2012 (19:00)

Tänane tööpäev oli meeletult väsitav, sain kuskil 11 ajal alles magama. Enne seda rääkisin Adamiga kuskilt 5 minutit juttu, ise aru saamata, et ta magab haha. Unustasin eile kirjutada, et nägin tööl üsna massiivset whirlywindi, mis peaks eesti keeles tuulispask olema ehk? See oli nagu väike tornaado, väga äge oli vaadata! Peale tööd kutsus Corrado mind enda juurde korraks ning tundis huvi, kas ma olen kunagi känguruliha söönud. Ei, kuid tahaksin, väga! Ta ütles, et läheb mingi õhtu jahile ning võtab minu ka kaasa, kuid millal- see on üllatus. (ma vist ikka liialt palju meeldin talle, sest ta kutsus ainult mind ja üldse ei ütle ühtegi kurja sõna mulle kunagi, vaid ilustab võimalikult palju ka halba juttu nt kui eelmise päeva pakkimine oli liiga sitt, mille eest mina ju vastutan) Ootan juba meeletult seda, kui see aeg käes on. Poisid olid suhteliselt veendunud, et kangaroo hunt on lihtsalt ettekääne minuga lähedasemaks saamiseks, nii haige.. fucking wolf creek ja kui uut blogipostitust tulema ei peaks, siis teadke, et minu boss ongi see sama inimene, kes backpackereid tapab. Minu twisted mõttemaailmast on see päris tihti läbi käinud igatahes. Vahepeal on mul kerged süümepiinad tööl, sest ma põhimõtteliselt olen kohustatud teiste kohta nö kittuma. Mul käsiti täna teiste vagusi üle vaadata ega midagi korjamata ei jäänud, aga salaja. Ma pean jälgima teise pakkija tööd ja siis vead ette kandma, ausalt. Paha on sõpradele nii teha, faking töö.

Peale tööd lebotasime jälle Adami ning Micheliga päikese käes, sweeet. Teil vist ikka lumi seal jah (ma ei ole absoluutselt kursis, kuna ma suhtlen nädalas korra kaks vaid ühe Eesti poisiga ja kõik..isegi vanematega rääkisin viimati kuu aega tagasi kodus, kõigil vist nii pohhui kuidas mul läheb ja kas ma ikka elan/hingan irw)? Meil siin nii palav, et hullumeelne. Täna oli ligi 28 kraadi varjus, that's a lot for me, aga peab ära hakkama harjuma.

Tim läheb hostelist minema reedel, Brisbane. Kahju on küll väga ning loodan, et uus roomie, kes meie tuppa tulema peaks on ok-inimene, kuid kõhutunne ütleb, et enam nii hästi meil ei vea.

Muide, kas ma juba mainisin, et ma olen siin hostelis kõige noorem? Vot sellised lood. Pole veel ühtegi 18-aastast backpackerit kohanud, huvitav. Kõik tunnevad huvi, kas ma ei karda, et midagi juhtub minuga või ei saa hakkama, kuna ma olen ju nii-nii noor ja pole õiget elu näinudki. Ei, ma ei muretse. Nagunii peale 3 kuud, kui saan oma farmiaja tehtud teise aasta viisa jaoks tahan üksinda edasi trippida. Ma arvan, et nii meeldiks mulle rohkem. Kui juba plaanidest rääkimiseks läks, siis võin vist juba saladuskatte all öelda, et ma arvatavasti ei tule tulevaseks suveks tagasi.. jah, mulle meeldib siinne elu. Tundugu see uudis nii rõõmustav või kurvastav kellelegi, kuis tahes :D Ma armastan vaheldust ja seiklusrohket elu, see kõik on mul siin olemas!

Mulle on väga külge hakanud iiri/inglise aktsent ning Adamile on külge hakanud Eesti oma (muide ta armastab seda, kui ma ütlen happy või oh my god.. ta koguaeg palub mul neid sõnu öelda ja siis naerab, sest ma hääldan neid ikka väga naljakalt haha). Kui sellist aktsenti päevast päeva kuulnud oled, siis pole midagi parata, et külge jääb. Imelik on see, et ma ei oska J tähte öelda. Ma ei olnud sellest varem absoluutselt teadlik, kuid nüüd saab mõni siin kõhutäie naerda, kui mulle igapäevaseid logopeediharjutusi teeb (jah ma tahan seda selgeks saada :D). Mul on täiesti võimatu öelda korrektselt sõnu, mis algavad J tähega. Muidu tuleb keel täiesti soravalt välja, olen mitmeid kordi kiita saanud, et mul üks parimaid ning vähese aktsendiga inglise keeli, mida nad välismaallase suust kuulnud on :D egoboost! Paari sõnaga on ainult väikene error olnud, et tuleb telefoniga tõlkima hakata, nt soolestik ning filoloogia olid minu jaoks täiesti ei-tea sõnad, kui mul neid vaja kasutada oli.

Laupäeva õhtul lähme Adamiga linna end pikast töönädalast välja elama ning võtame videokaamera ka kaasa. Pühapäeval on meil plaan minna põldudele seeni otsima.... looking for those funny mushrooms.

Ma tean, et möödas on kõigest kolm nädalat, kuid ma juba ise tunnen, et ma olen siin muutunud. Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ma saan aru, et olen muutunud iseseisvamaks, ei muretse ning olen rohkem hmm.. easy-going, ei teagi kuidas seda eesti keelde tõlkida (mõtlemine lülitub ka juba vaikselt inglise keelele üle ausaltöeldes). Lihtsalt, lihtsama elu peal ja kõik on no worries!! Kõik ju laheneb kuidagi ning kunagi, nii või naa. Tuleb mis tulema peab.

Järgmise kolme kuu missioon-> Adam peab mind iga hommik erinevat moodi äratama, looking forward to that!

23.11.2012 (21:29)

Irw, andke andeks tõesti, et ma jälle kirjutanud pole, mul lihtsalt ei ole üldsegi aega siin. Vahepeal on palju vägevat juhtunud, ma tõesti täiel rinnal naudin siinset elu!

Laupäeval läksime Krislini, Adami ja Atsiga linna. Having fun and getting hammered! Linnas läheb ikka hullult raha, õudne. Alko on nii kallis! Jägermeistri shot näiteks maksab kuskil 8 taala kanti, fun. Hotshote siin ei müüda, mis mul kerge pettumuse valmistas, kuna igatsen seda väga :D

Tööle on tulnud meil 2 uut tüdrukut- Holly(23) ja Cynthia(20).. aa Cynthiat vist juba varem olen maininud ka. Tore türduk on, meil on ääretult palju ühist, no tõesti meenutab ta mulle natukene Eliset ma ei tea miks.. Lihtsalt lõbus on temaga mul tööl. Saadame õhumusisi ja teeme üksteise päevi päikseliseks :)

Olen saanud jälle neiusi meeletult pakkima õpetada ning saan kõigiga siin ilusti läbi, juhuu. Adam kutsub mind lausa Happy'ks, sest mul on koguaeg hästi hästi hea tuju! ;)

Tuppa tuli meil uus poiss ka, Jonnas või midagi taolist, ta on üsna naljakas. Natukene liiga sõbralik või noh.. pakub mulle oma tekke ja hommikusi äratusi, no thank you! Ma ei saa üldse aru miks ma poiste toas pean olema.. või miks siia JÄLLE poiss juurde tuli? Siin on ikka haige (vabandust väljenduse pärast) sitamaja. Keegi ei korista enda järelt ning olen ise ka kergelt selle pisikuga nakatunud. Kuigi, kui ma olen palunud Adamil ja Atsil enda järelt koristada, siis on nad seda ka teinud. Üks õhtu tegin väikse suurpuhastuse oma territooriumil ning teistel oli nalja palju, üsna puhtusefriik olen siin.

Corrado on ikka sama pervert, kui alati, nüüd isegi mugavamaks muutnud. Tema parim pick-up line on siiani olnud see, kui ta mind hullult kaua jõllitas ja siis ma talle otsa vaatasin ning vastuseks sain „my pants are falling down“. Ok? Rõve inimene.. koguaeg „kogemata“ läheb mu pihta ja ükspäev tahtis mind lausa järve visata. Samas järgmine neljapäev lähen ma temaga kängurujahile, ma isegi ei tea miks ma sellega nõustusin. Ta võiks mul ise lubada loomakese maha lasta, tundugu see nii külmavereline, kui tahes.. aga mind nii tõmbab jahil käimine (olen laskmist varem saanud mitmed korrad proovida ka juhuu) ja ma tahaks sellega hakkama saada, päris imelikud unistused mul. Paar päeva tagasi näitas ta mulle oma „kanepitaimi“ mis oli hoopiski umbrohi. Piinas mind ja Cynthiat neli päeva, et paneb kuivama ja annab mulle.. Aa, Ema, ma ikka üritan noorust nautida, sorri.

Kas ma olen teile rääkinud siinsest Saksa-Piquest? Ta on ikka veel sama ilus, kui alati :D 4 siinset Eesti neiut on minuga nõustunud(meid siin lausa 8.. 2 poissi, 6 tüdurkut), seega ma pole veel ära pööranud siin, et peaks ilusate latti madalamale laskma, jess!

Emm mis veel.. ükspäev sain täieliku šoki tööl olles, kui wc minnes jõllitasid mulle vastu 2 MEGASUURT huntsman spiderit. Mul jättis süda lööke vahele ning värisesin üle keha, ma pole ikka veel sellest foobiast üle saanud. Louise rahustas mind ikka tükk aega maha, jube kogemus, mida ei taha enam kunagi kogeda, aga midagi pole parata, sest siin on neid väga palju. Ja poisid leidsid ühe 20cm pikkuse sinise keelega üsna maolaadse sisaliku ka põllult, oi kui armas see oli! Võtsin kohe kätte ja nunnutasin haha! Kängurusi olen ka näinud, kahjuks vaid kaugelt.

Üldiselt on siinne kogemus mul meeletult hea, ma ei oska seda sõnadesse panna, kui õnnelik ma siin olen. Kõik on täpselt nii, kuis ma tahan. Inimesed on super, koht on super, töö on super (tegelikult ei, aga ma lähen sinna ikka hea meelega). Eestis olin ma jube tujukas, aga siin mul ei tule ettegi, et oleksin kehvas tujus olnud väga. Aa, ehk siis, kui ma üks päev tööl kaks korda oksele hakkasin, ei teagi miks..võibolla kuumus tegi ära, võibolla mingisugune viirus.

Kui nüüd tagasi mõelda sellele kuule ajale, mis ma siin elanud olen siis on naljakas mõelda, et mul on olnud vaid 4 vaba päeva kolme nädala jooksul. Pühapäevad, laupäeviti me töötame. Ja siis on ka pühapäeval hardcore pohmell, kuna meile Adamiga meeldib pidutseda ning kergetest pubringidest me ära ei ütle. Samas on mul hea meel, et mul töö on. Teenime kõige rohkem siin hostelis, tunnis saame 19.20 ja päevad on kuskil 9-10h v nii.. Kuskil tuhat dollarit saame nädalas, maksud maha arvestatud.

Vahepeal tunnen kergelt halvasti ennast, kuna mul reaalselt ongi vist meie farmis töötavatest backpackeritest kõige lihtsam töö.. ma ainult pakin ning õpetan. Kui silver beeti pakin(seda lõbu enam kahjuks pole) siis ma praktiliselt kõigest seisan ja pesen neid lehtpeete. Teised teevad palju rängemat tööd ning saavad ikka sama palju palka. Lahe on see, et ma saan juba üsna palju otsuseid teha nt keda tahan endaga üles pakkima, tööjaotus üleval harvesteri peal ning Corradole annan koguaeg nõu, kui tal on abi vaja tööjärjekorraga jne. Üsna lucky me peaks mainima!

Muide mu plaan kaalust alla võtta läks ka pekki, sest ma avastasin enda jaoks magusa, mida ma Eestis üldse ei söönud. Pakk küpsiseid päevas? No problem! Pakk krõpsu päevas? No problem! Seega ärge midagi eriti ilusat lootke, kui ma tagasi peaksin kunagi tulema. Pühapäeval küpsetan ka oma BB'le (Adamile.. ma hüüan teda bbks ja tema mind haa, which means bunk-buddies „Wheres my beebee? I miss our beebee talks!!“) šokolaadikoogi, nämm! Siis ta saab seda peale pikka seenelkäiku Thomasega nautida. Mina seenele ei lähe siiski :D Ja muidugi teeme Cynthia ja Hollyga zucchiniboate, mis tähendab siis seda, et carvime suvikõrvitsad seest tühjaks, täidame kõige hea ja paremaga ning paneme juustu peale-edasi ahju. Tõenäoliselt on üsna küpsetusrohke pühapäev mind ees ootamas, kui ma just National Parki oma sammud ei sea.

Mu õde elas siin samas hostelis poolteist aastat tagasi. Elas samas toas, samas voodis, kolme poisiga. Töötas täpselt samas farmis, kus mina. Pakkis harvesteri peal. Kõik peale esimese lause on kokkusattumus, how weird is that?

Grrrrrrr ma pean veel ära mainima, kui hea siin kõik on!