13.11.2012 (21:48)

Ahoi! Sorri, et pole vahepeal bloginud.. no ikka üleüldse ei ole, lihtsalt pole aega leidnud ja laiskus on külge hakanud. Ütlen kohe ette ära, et sissekanne on igav, lühike ning üsna üksluine, kuna ma peaksin praegu juba teoreetiliselt magama, üritasin ruttu teha.

Vahepeal on nii palju juhtunud, et meie Eesti sõbrad Grete ja Artur lasti töölt lahti, kuna nad ei olnud piisavalt kiired ja ei teinud kvaliteetset tööd. Ka Tim lahkus töölt, küll aga vabatahtlikult. Nüüd on meil töölt läbi käinud umbes kakskümmend inimest ning ka neist on enamus lahkunud. Hetkel oleme hostelist tööl mina, Ats, Michel, Louise, Adam ja Cynthia. Kuna Debbie lahkus, siis mina sain tema positsiooni endale, pakkima! Esialgu pakkisin küll vahetevahel, aga nüüd ei lasta mind enam üldse põllule. „In charge of packing“ nagu mu boss Corrado minu kohta ütles. Olen harvesteri peal, pakin, koolitan uusi neiusi pakkima, kontrollin uute kaste ning hoian tempot üleval. Väga äge igatahes, poleks uskunudki, et mul esimese tööga kohe niiviisi veab, et saan enda ülemuse heasse nimekirja. Üllatuseks tuli aga see, et Corrado on t-ä-i-e-l-i-k pervert. Ta konkreetselt jõllitab ning käperdab mind tihtipeale. Ükspäev õpetas ta mind näiteks harvesteriga sõitma.. see on nagu mingilmääral kombain või asi, naljakas :D Samuti kasvab neil Bridgetiga kusagil (kindlalt..) kanep. Selles olen ma täiesti veendunud, pikem jutt, aga põhimõtteliselt ütles Bridget ükspäev, et nad on õppinud oma taimi kanepipõlde otsivate helikopterite eest varjama, what the fuck?! Muidugi ei saa märkimata jätta seda, et kuna ma keeran siin ise endale suitse, siis Corrado arvas kuskil nädal aega, et ma tõmban iga jumala päev tööl kanepit. Kui imelik see küll olla võib? :D

„My bunk buddy arrived on Tuesday.“ nii käskis mul Adam kirjutada. Teisipäeval jah, saabus hostelisse 22 aastane inglane Adam, kes tuli meie tuppa elama. Tema esmamulje minust oli moody-bitch, aga see muutus peagi. Nüüd ei kujutaks ma oma elu siin hostelis ilma temata vist ettegi. Meil on nii imeikult palju ühist ja meil ei lõppe jutt kunagi otsa :) Võtame päikest, loen talle unejutte ning teeme plaane pühapäeval seenele minna. Ausaltöeldes meenutab ta mulle iseloomult ühte mu ülihead sõpra Eestist, keda ma väga taga igatsen.. :( Mul on nii hea meel, et ta minu tuppa tuli! Nüüd ma elangi siin.. kolme poisiga, mis on natukene imelik, aga samas tore, sest ma olen enamuse ajast naerukrampides.

Laupäeval otsustasime Krislini, Adami ja Atsiga scrabblet mängida ning veini juua. Well, meie Adamiga jõime mu veini ning Krislin oma siidrit. Tegime natukene pattu ning saatsime selle kõige korda meie toas. Hiljem liikusime kööki, kus toimus karaoke ning tasuta goone'i jagamine(odav ning halvamaitseline backpackerite vein). Siiski otsustasime Krilsini ning Soome tüdruku Tuliaga minu vanatallinnat juua ning hiljem nende+Adam, Tim Stanthorpe pubisse minna. 11 ajal viis meid hosteli minibuss ära ning kohal me olimegi. Pisike backpackereid täis topitud pubi, kalli alkoholi ning tüütute kohalikega. Meil oli lõbus igatahes! Kohatsin seal kolme Eesti neiut ka, ahhh see maailm on ikka imepisike. Adam arvas, et ma peaksin siin ära mainima oma eestipärase drop-down-low tantsu haha! (muide ta on siiani veendunud, et ma olen venelane, aga ei taha tunnistada seda..) Tagasi pidime takso võtma ning tuppa jõudes algas meie jutumaraton. Nii on see kestnud iga õhtu, me lähme 10 ajal voodisse, kuid magama jääme kuskil alles 11-12 ajal, sest meil on koguaeg vaja nii palju rääkida. Öösel lähme tööle, ise kuskil 4-5 tundi maganud, hmm :)

Pühapäeval toimus hostelis bonfire, mis meenutas kohati eriti algelist Eesti jaanituld. Istusime lõkke ääres, küpsetasime vahukomme ja laulsime.

Esmaspäeval tellisime endale pitsat ning vaatasime Adami ja Timiga Wolf Creeki. Istusime enda toas maas, tekid peal, tuled kustus ja pitsa käes :D Nagu õiged ruummeitid ikka tegema peaks.

Täna oli meil lühike tööpäev, peale mida otsustasime Adamiga päikest minna võtma ning hakkasime täiesti tühja koha pealt pick-up line välja mõtlema. Parimaks valisime „Hey, my name is Adam, but you can call me later“ hehee. Kahekesi me ei jäänud, Tim-Michel-Ats tulid ka seltsi ja algas klatšimaraton. Poisid ikka väga vihkavad seda zucchinitööd ning kiruvad elueest Corradot taga.
Ma olen ikka nii veider tüdruk.. ainult Krisliniga suhtlengi siin tihedalt, ülejäänud poisid. Ah see on nagu kohtuseadus, alati olnud nii ja ju siis jääb ka, et poistega on lihtsalt kõik lihtsam!

Üritan nüüd tubli olla ja igapäev uuesti kirjutada, praegu läks lihtsalt nii kiireks mul siin vahepeal.