(ma olen varem tekstid kirjutanud vihiku/läpaka ning kui netti pääsen, siis lasen siia üles :))

24.10.12 (14.34)

Istume Brisbane Transit Centres ning ootame oma bussi, mis väljub 10 minutit enne nelja.

Changi lennujaamas lennukile minnes ning turvakontrolli läbides konfiskeeriti mu küünekäärid(millest ma hetkel täiega puudust tunnen), kuna need olevat liialt teravad.. huvitaval kombel ei kottinud see Tallinnas küll kedagi. Kirjutati mu ees- ja perekonnanimi kuskile paberile üles ning võeti allkiri, weird.

Seekord enam nii hästi ei läinud nagu viimased 2 lendu, et oleksin saanud akna kõrval istuda :( Too lend oli õnneks palju mugavam, kui eelmine ning kestis see kokku 7h ja 15 minutit. Saime jälle ööbida lennukis, yayyyyy......not! Vaatasin terve õhtu Family Guyd ja pidin väga-väga mitu korda oma naerupurskeid alla suruma, mis on veidi keeruline minu puhul :D Hommikul tabas mind jälle allergiahoog, ei tea miks.. Tõesti väga imelik. Kuna mul ikka veel rohte polnud, sain mingitki leevendust oma Taimaa eukalüptiõlist, mis mul nina suhtkoht lahti tegi. Aitäh Kerlin, et soovitasid mul see kaasa võtta!

Aussi jõudes pabistasin suure turvakontrolli pärast, mille kohta kuulnud olin. Teadagi on Austraalia üliparanoiline kõige sisse-välja mineva suhtes. Kõik toit/vesi tuli lennuki jätta, isegi terve mesikäpa tahvel :( Aa muide.. 1.septembrist alates on siia maale lubatud tuua 50 sigaretti per person. Tegi ikka meele natukene kurvaks küll, kuna olin plaaninud Singapuri lennujaamast terve ploki kaasa osta, sest Aussi suitsuhinnad panevad ahhetama. Selle asenduseks sain ma osta siis kaks 25sigaretilist pakki mulle täiesti tundmatut suitsu. Samuti polnud pakkide peal kirjas kangust, seega lootsin hea õnne peale ning valisin välimuse järgi hah. Head õnne mul aga polnud (as always..) kuna suitsud on võrreldavad tumesinise või isegi kangema Next'iga. Need 2 pakki läksid mulle maksma 10 Singapuri dollarit, ehk siis kuskil 6 kopikatega euri. Anywho, kui Singapuri lennujaama väliterassile suitsetama kadusin nägin päris progressiivset prussakat, lihtsalt r-õ-v-e!!! Väljas oli nii-nii palav, ka kell 19.00 õhtul oli veel 30 kraadi ning tuule kiirus oli võrreldav Austraalia internetiga, seega olematu.

Kus ma jäingi.. aaaa, turvakontroll! Lennukis palutakse kõigil Aussi sõites täita üks pisikene paberilipik, kus küsitakse paljusi asju nt. Mis sul kaasas on ning mis plaaniga siia maale üldse tullakse. Border Security lady (arvan, et võin teda nii kutsuda) käest kontrollisin üle kas sain ühest küsimusest õigesti aru, kus ma YES kasti ära tickisin. Seal oli kirjas „traditional medicine“ ning ma muidugi kohe arvasin, et selle all mõeldakse tavarohte, mida saab apteegist ilma arsti retseptita kätte, kuid eksisin. Selle all mõeldakse hoopisi mingisugust Hiina huinamuinat, niiet Triin siis tead, et pane igalepoole NO! :D :P See tädike vaatas mind üsna kahtlustava pilguga, kuid mu kutsikasilmad ilmselt mõjusid ning ta ei palunud kellelgi mind nii igaks-juhuks siiski läbi kontrollida lasta. Veel küsiti kas kindel töö olemas, mis me seal teeme, kas keegi on ees jne.. luiskad natuke, et jah töö on kohe olemas ja meil sõbrad seal ees ja everything's OK. Tegelikult peab Aussi tulles sul olemas olema 5000 dollarit, (kui ma nüüd ei eksi) aga selle kohta ei küsitud õnneks ka midagi, vastasel juhul oleksin pidanud ütlema, et mu õel on raha ja ta tuleb kohe järgi :D Ning ka siis oleks EHK lastud sind kangaroolandi, sest tegelikult peab sul ju olema see raha ikkagi neile ette näidata. Tuleb suhelda enesekindlalt ning jätta mulje, et sa tead, mida sa teed nagu mu õde ütles ning ta ei eksinud. Naerata igas olukorras 24/7, isegi siis kui pole tahtmist ja kõik on okei.

3 erinevat narkokoera panid ka oma oskused tööle, kuid siiski ei suutnud tuvastada mu kotist 5g amfetamiini.. ok see viimane osa oli nali (mul on tõesti üleväsimus).

Aa muidugi oli win-win moment see, kui ma nägin, et mu kott on alles. Isegi :D. Koti tegin kohe lahti, et läppar sinna sisse panna, kuid mind ootas ees tore üllatus. Kuna kõrgel õhus on meeletu rõhk, siis otsustasid mu dušigeel, šampoon ja muu säärane, et oleks üsna vahva oma kaaned lahti poppida. Et siis jah... suur osa mu asjadest on kogu selle p***ga koos, jesss!!! Kerlin veel ütles seda mulle, kui kodus asju pakkisin ja ma ei tea miks ma neid topelt kilekottidesse ära ei pakkinud, stupid me. Kuid ma ei lasknud sel oma tuju alla viia, ikka juhtub!

Liikusime edasi ning küsisin teed ühelt turvamehelt bussijaama. Too onu hakkas naerma, kui ütlesin, et läheme Stanthorpe'i (muide.. kas ma olen ainuke kellele see kohanimi meenutab St Tropezi? :D) „Why Stanthorpe? I mean... There's nothing but bushes all over the place“. Ok... kuigi hiljem kuulsin ma ühelt politseionult, et see pidavat väga lovely place olema. Läksime siis rongi peale ning suundusime kesklinna. Rong pole selline nagu Eestimaal, see oli selline pool-õhus liiklev mehhanism, mis hiljem siiski ka maapinnal sõitis. Ma ei teagi kas ma ütlen nüüd õigesti, kui ma arvan, et neid nimetatakse railbusideks? Justkui oleks midagi kunagi kuulnud. Sõidu hind oli ~16 taala ja siin on üldse kõik kallis, vot.

Kohale jõudes juhatasid meid 2 politseid bussipiletite ostukohta. Need politseinikud siin on üsna veidrad mu arust.. esiteks neid on nii-nii palju ning teiseks tekib küsimus milleks? kui enamus neist oma tööajast kuskil kohvikus istub, kohvi joob, lobiseb ja jalga kõlgutab.

Kogu suhtlus käib Austraalias naeratuse saatel, mis on minu arvates ülimalt äge. Inimesed on sõbralikud, lahked, avatud, siirad ning vastutulelikud. Ja loodus/linnapilt on minu jaoks piisavalt eksootiline, et Aussi ära armuda! Seega võite juba järeldada, et siiani on kõik olnud vaid viis pluss.

Bussipiletid ostetud, kotid ära pandud-liikusime George ST suunas, et leida üles NAB (National Australian Bank). Kuna kell oli poisike, (8?) siis jõudsime vahepeal Vodafone's omale prepaid kaardid osta (kõnekaardid) mis läksid maksma 30 taala. Varsti saime ka pangakontod avatud ning kaardid tulevad meile hostelisse. Seiklesime mõne aja veel ja ostsime natukene süüa kaasa. Ma ei tea kas see on siin igas poes nii, aga see pood kus meie käisime, seal kassapidajaid polnud ning oma toidu lased sa ise aparaadist läbi. Veidike awkward moment oli see, kui avastasin, et mu rahakotis olevast sularahast ei tule välja ning pidin oma rinnahoidjate vahelt raha otsima hakkama (hea peidukas by the way).

See, et siin UV-kiirgus ikka päris kõrge on annab juba tunda ning kohal, kus ma seda varem tundnud pole - huultel. Ilma vähemalt spf15+ huulebalsamiga siin ikka naljalt toime ei tule, kui just oma musisuust ei hoolita.  Kuna me olime õues päris mitmed head tunnid ning päike paistis lagipähe, hakkas mul pea mitu korda ringi käima, tekkisid tasakaaluhäired (või kuidas öelda.. tundsid nagu oleksid laevas, mis kõigub) ja vedelikunälg. Siinset temperatuuri ma ei tea öelda, kuid see on kindlalt üle 20+, eks kiigake ise netist.

(21.10)

Nonii.. nüüd kirjutan ma juba hostelist.

Jõudsime siia vist 7 ajal, mul täpselt ei olegi meeles. Buss pani meid maha ning poole tee peale tuli meile vastu Niki, kes seda kohta siin üleval peab. Näitas meile meie toa ning muud olulised kohad ette ja jättis meid üksipäini.

Elame neljases bunk-bedidega (loodetavasti mitte bedbugidega :D..creepy) toas ning meid on siin toas 3. Peale meie on üks Saksa tüdruk Monique. Tuba on hetkel veits ta stuffi täis, kuna ta müüs oma auto maha. Samas see ei häiri absoluutselt, tuba on oodatust suurem. Üldiselt tundus ta tore ning äge neiu. Ta veel kiitis, et valisite õige hosteli kuhu tulla.

Hostelis on meid kokku ~30-35 hetkel ning kõik pidavat siin nagu üks suur pere olema, eks siis paistab, kuid esmamulje on väga hea! :) Meie oleme ainukesed eestlased, kuid siin on sakslasi, soomlasi, iirlasi ja inimesi Taiwanist (ei teagi kohe, kuidas neid kutsutakse, vabandust). Ruumi siin veel on, seega kui keegi on huvitatud .....:D:D. Köök on eraldi majas, pesumaja on eraldi, jalgpalliväravad on siin isegi ja hea on see, et Ats võttis oma putsad ka kaasa. On ka tv room, kuhu ma veel jõudnud ei ole. Meie toast välja astudes ja mööda koridori natukene kõndides jõuab nö verandale kus on laud ja 4 mugavat tooli, selline chill-area.

Tööd me veel ei saanud, kuid Niki lubas parimat ning andis lootust, et peagi-peagi. Ka täna olevat 4 inmest töö saanud siin. Hooaeg hakkab umbes nii 2 nädala pärast ning siis on tööd palju, jee :))

Aa, kui bussiga siia sõitsime nägin ma juba üliarmsaid laamasi ning VIST ka känguru, kui ma just suurest lootusest viirastust ei näinud :D

Tegelikult on mul hea meel, et homme tööpäev pole, kuna me pole 2 päeva viisakalt magada saanud.. ja mina pole nt. 3 päeva voodit näinud :D Aga kõige rõõmsam olen ma siiski selle üle, et ma lõpuks(!!!) ometi pesema sain, jeeeee! Varajased jõulud vist :D

Lõpetasin 21.40, head ööd!

25.10.12 (13:57)

Vot kui kaua ma magasin, peaaegu, et 17h. Käisin korra köögis vaatamas, kuidas lood veekeetjatega on – OK! Tutvusin paari Taiwani poisiga ka. Jalutasin natukene ringi siin ning tegin pilte. Ma ei tea miks, aga mu scumbag brain otsis juba alateadvuses ämblikke, õnneks pole veel ühtegi näinud!

Tahtsin veel seda öelda, et kui keegi plaanib Austraalia tulla kunagi, siis rusikareegel on see, et kui te rääkida ei oska ja aru ei saa, siis kohe kindlasti te siin hakkama ka ei saa! Lihtne ja loogiline, kuigi võib olla arvamus, et siin saab ka pinnapealsete keeleoskustega hakkama, ei saa ja nii ongi. Siin on komme välismaalastele igasugu sousti pähe määrida, pangas soovitatakse igast keerulist pläma ja telefonikaarti valides tuleb eriti ettevaatlik olla. Omakasu peal ollakse ju ikkagi väljas, vaja igale poole kliente saada ning keeleoskamatuid turiste on väga lihtne-hea lollitada. Või vähemalt, kui te tunnete, et te ei oska, siis tirige mõni sõbranna-sõber kaasa, kellel on keel suus.

Kuna siin on nii kuum, siis söögiisu absoluutselt ei ole, vaid meeletu vedelikuvajadus koguaeg(viimati sõin ma 25h tagasi juustuburxi ja friikartuleid ning viimase 3 tunniga olen tarbinud 1,4 L puhast vett).. Aaaaga sööma peab nii või naa, isegi kui isu pole :)

Õde ütles mulle, et ma võtaksin siia kaasa mulle kitsad püksid, sest varsti need lähevad mulle väga lihtsalt jalga ja nii ma tegingi.. :D Eestist lahkudes kaalusin ma 63kg ning võite juba pakkumisi teha, mida see kaal kuu aja pärast näitab. Kõige täpsem arvaja ei saa mitte midagi.

PALUN kõik neiud, kelle käes minu riideid on, viia need järgmine nädal mu Tuudi koju ja kõik kelle riided ka minu kätte jäid – PALUN minge ja otsige need mu kapist üles!

Hetkel täidan siin oma hostelilepingut. Mulle on abiks Jack ja tema tagasihoidlik sõber, kelle nime ma ei tea. Täna peaks teoreetiliselt olema linna mineku päev (krt ma loodan vähemalt, sest meie söök suht otsas). Mõni aeg tagasi sain ka Mairolt kõne, kes uuris, kuidas mul siin on. Nüüd ma saan ta peale oma tasuta aussisisesed sõnumid ja kõneminutid ära raisata haha. Kui ma Eesti peaksin helistama, läheb mul miljon (mida ma täiesti kogemata isegi juba teha jõudsin, helistades Eesti aja järgi hommikul kell 7 Egertile, kuna mu telefon enam ei-tea-miks nimesi ei näita, siis tundus see kõige sarnasem õe numbrile irw) ja kui keegi peaks Eestist mulle helistama, siis läheb neil miljon. Seega teil pole mõtet küsida minu numbrit, kui te just miljonärid pole.

Kuna tööd meil ei ole, siis olen istunud paar tunnikest maja ees in chill-area ja raamatut lugenud. Võtsin kaasa 2 tk, kuid arvan, et tekib puudus. 1 raamat on Virtsukate kingitud „Minu Austraalia“ (mis on muideks siiani väga-väga huvitav) ja teine on varem läbi loetud, kuid siiani armas „Requiem for a dream“. Nii tund aega viibisin ma päikese käes ja sain enda rinnale koledad ja väga tugevad randid. Päike võtab nii räigelt, et tuleb seda vältida.. nahavähi soovi mul küll ei ole. Ja loomulikult on mu nägu täiesti tedretähniline nagu igal päikserohkel suvel, Pipi.. :)

(20:51)

Muide, te võite kellaaegasi ümber arvutada nii, et kui minul saab kell praegu 9 õhtul, siis teil 2 päeval (7h vahet).

Viisime oma hostelilepingud ära ning nädalarent on siin 180 taala. Peale seda viidi meid ja sakslasi linna, (Stanthorpe) mis asub meie pärapõrgust (st. Maja maantee kõrval, ümbritsetud põldudest ja metsast) kuskil 10-15km kaugusel. Poes läks mul 46 taala (hullumeelne!!!!) ja nädalas saab vaid korra poes käia, (tasuta edasi-tagasi hosteli poolt) seega pidin nädalatoidu ära ostma.

Toon teile näiteks mõned hinnad, kui kallis siin miski on, eks saate siis Eesti hindadega võrrelda.. 1 euro on väärt 1,3 dollarit.

• 1kg porgandeid = 1,88$
• 2l piim = 2$
• 500g hakkliha = 5,44$
• 1kg tomateid = 5,98$
• 500g (täiesti maitsetut) juustu = 2,99$
• 100g salaamivorsti = 3,29$
• 1,5l vesi = 1,21$

(Taimetoitlaseks poleks näiteks küll paha hakata.. tõsiselt. Kahju ainult, et ma niivõrd lihafänn olen).

Terve tee poodi-tagasi räuskasid sakslased üle bussi ning kui üks neiu, kes ma tõsimeeli arvasin alguses mees olevat naerma plahvatas (konkreetselt plahvatas..üle bussi) siis ma võpatasin mitmed head korrad ning ega palju infarktist puudu ei jäänud. Muide ta nimi on Inna nagu sellel lauljannal, (teate küll ju..) aga eriti hot ta kahjuks pole... noo, kui ma juba ausalt arvasin, et ta on meessoost.

Hiljem sain köögis tuttavaks ühe Saksa poisiga, kelle nimi on Dubai??. Kõigil on nii keerulised nimed siin, aga ega mul endilgi targem pole, seetõttu kutsuvad kõik mind Kateks (Keit). Ta on 25 ning ta approve's mu kooli pooleli jätmise ja Aussi tulemise otsust.

Hetkel istun ma jälle siin chill-area's, kuna siin on kõige mugavam olla ja teile kirjutada. Kui siia istuma asusin, siis hüüdsin juba kaugelt „Heeeeeeeeeyyyyy!!!“ :D:D:D ja tegin tutvust 21-aastase soomlanna ning 19-aastase sakslasega. Häbelikkudel hakkaks Aussis igav, trust me. Kõige parem on ise minna ja tutvustada end, arendada vestlust ning jätta endast võimalikult hea mulje. Seda ma siiani ka teinud olen, jess! Ok, jätkan sealt, kus pooleli jäin. No nende nimed mul loomulikult meelde ei jäänud, as always. Liiga palju uut informatsiooni liiga lühikese aja peale. Soome tüdrukul ka hetkel tööd ei ole, kuigi ta oli 3 nädalat õunafarmis, kuid tööpäevad olid tema jaoks liiga pikad ning ta quittis.

Krissu ja Siki, te kirjutasite mulle raamatusse, et ma teile ilusaid mehi tooks. Andke andeks, aga siin ei ole neid :D Selle asemel võin ma teile lahke ning suure südamega, kuid mitte just kõige nägusama Austraallase tuua! :D

Eeeee iigatahes, see 19 aastane Saksa poiss kellega ma just tuttavaks sain istub nüüd siin mu vastas ja jõllitab. Ta ei oska vist juttu alustada, poor him.. Aa, opa!! Peale 15 minutilist vaikust, samal ajal kui mina kirjutasin oma reisipäevikut ütles ta nüüd „Good night!“ ja läks magama :D

26.10.12 (12:03)

Läksin eile alles kolme ajal magama, raamat oli lihtsalt nii põnev, et ma ei suutnud seda käest panna. Terve öö kisendasid kõiksugu ritsikad ja isegi konnad!!! Nüüd istume Atsiga ja päris huvitav on kuulata, mis hääli linnud teevad. Ühtegi tuttavat häält küll kuulda ei ole.

Samuti on toidud siin veidra maitsega, eriti tomat ja juust. Selle eest olen porgandit meeletult sööma hakanud, niiet EMA, kui Sa seda praegu lugema peaksid, siis high five!! sest ma tean, et see uudis meeldib sulle! :) ja kusjuures porgand on täiesti okei-tavalise-õige maitsega ka.

Siin olles tuleb mulle kangesti lapsepõlv Kunilas meelde. Ärge küsige miks, ma ei tea sellele isegi vastust. Kas see on see värskelt niidetud murulõhn, soe suvetuul, muruniiduki hääl või päikesekreemi lõhn mu ninal. Ma ei tea, kuid miski mõjub siin eriti nostalgiliselt või isegi koduselt. Aga jah... siis ilmuvad nurga tagant 2 kollase rassi esindajat ning rikuvad selle tunde endi suid avades :D No worries!!

Teid kindlasti huvitab, kui rämedalt ma juba koju igatsen arvestades seda et mul on päevläbi aega mõelda ning igatseda, sest tööd mul ju veel ei ole. Ausaltöeldes ma ei igatsegi ning kahtlen südamest, kas üldse hakkangi igatsema. Ma ei ole väga selline inimene, tunnen ennast nii piisavalt küll. Olen alati pigem rahutu, uusi väljakutseid, seiklusjanuline ning rutiini mitte salliv olnud. Ilmselt seetõttu tulid mu ellu ka otsused muusikakool, gümnaasium, kunstikool ja kutsekool pooleli jätta ning nüüd siis ka otsus Aussi tulla. Ma tõsimeeli ei tunne puudust Eestimaast ega pisikese koha Lihula võludest, mille all mõtlen kohustuslikku ning tihtipeale ka äärmustesse laskuvat külaklatši. Teadsin juba ammu, et minu jaoks on kusagil midagi paremat ning nüüd, kui õnn on peaaegu, et käega katsutav, siis endist üsna üksluist elu taga igatseda on võimatu. Siin on kõik lihtsalt ahhhhh.. lihtne? Saan eemale argipäevastest probleemidest, suhtedraamadest ning Eestlastele kohasest kitsarinnalisusest ning pealiskaudsest hukkamõistmisest. Kuid kogu selle jutu kõrvalt võin öelda, et teatud inimesi ootan ma küll näha. Neid kõige kallimaid, kes igat mu päeva natukenegi täitsid. Ning kõige rohkem igatsen ma kumba-laulu inimesi, vot Elise :D Samuti on minuarust ülipõnev mõelda, et kui hästi läheb ning ma saan Eestimaa suveks korraks tagasi tulla, siis on pisike Ardon juba täitsa suur ning ehk oskab isegi kõndida.. ma ei tea kui kiiresti see värk käib :D

(18:46)

Lõpetasime Atsiga just pasta tegemise. See oli meie esimene ja viimane ühine söögitegemine, sest meie maitsed on lihtsalt liiga erinevad ja juba eile, kui poes käisime, otsustasime, et oleks targem eraldi toidud osta. Ta sööb pitsast&krõbinaid jne, aga ma ei raatsi oma raha raisata sellisele kraamile, ise tehes tuleb igastahes odavamalt välja+kõhu saab ka rohkem täis! Vähemalt nii arvan mina :D

Tegime just enda tax-file numbrid ka natuke aega tagasi ära, ostsin 3 dollari eest endale 1h netti ning seda kasutan eriti otstarbekalt – ainult teie jaoks, kui blogi täidan :D

Veel sain teada, et ma magan nagu koer.. vähemalt nii kirjeldas mind Ats, normaalne :D

Kõik ütlevad, et ma olen siin kõige noorem (ma ei tea kas kirjutasin sellest juba). Enamus ikka 20-27 nii palju kui ma tean ja kui kuuldakse, et ma olen 18, siis ollakse mingi „Whaaaaa? You are so young? Dont you have school??“ :D haha.

Poole tunni pärast hakkab üldkoosolek, kus saame kõik köögis kokku ja arutame ma-ei-tea millest, eks siis näis.

Kuidas teil läheb? Kirjutage ikka mulle facebooki ja ma üritan vastata, aga memuaare päris kirjutada ei saa :D Mind huvitab kõik!! mis sealpool toimub :)